Cawinton Gipsy Queen – Francesca


Francesca (lühidalt Cesca ja teise hüüdnimega Klaabu suuresilmse multifilmikangelase järgi)) on tegelikult meie lõplik ajend linnakorterist maale kolimiseks. Me saime ta endale kenneli Galderden vahendusel, kus elab tema isa Caesar; ema Aschly on Cawintoni kennelist. Oleme väga tänulikud mõlemale kennelile selle väikese iluduse eest.Minapolesüüdi

Oma hüüdnime sai Cesca Francesc Fabregase järgi, kes on meie lemmikjalgpallimeeskonna, Arsenal FC parimaid mängijaid (nii ka Lauren sai oma nime jalgpalluri Lauren Bisain-Etaime järgi, kes samuti tol ajal Arsenalis mängis)- ja see nimi sobib talle! Kui Fabregas on nagu tulesäde jalgpallimurul, siis Cesca on seda meie kodus. Võiks öelda, et ta on ühekorraga kõikjal- me pole varem näinud nii elavat ja mänguhimulist koera!

Cescal on selja taga mitu täispikka näitusehooaega. Nagu tema õpetaja Lauren, armastab ka Cesca esineda; lisaks sellele kuuluvad tema hobide hulka kolme vanema koera kiusamine, voodis magamine ja teleri vaatamine, kuigi lemmiksaated on loomadest, vaatab Cesca meelsasti ka jalgpalli- nagu nimele kohane! Oma lemmikmeeskonna nime ei ole ta meile veel teatavaks teinud!

Cescast

Francesca on sündinud 07. juulil 2007.

Kui Cesca meie perre tuli, elasime me veel korteris. Et meil aga juba siis oli tõsine huvi ka aretuse vallas kätt proovida ja kuna oli ette näha, et meiesugused fanaatikud vaevalt nelja koeraga piirduda suudavad :) , hoidsime silmad lahti avaramate elamistingimuste osas. Ja veidi pärast Cesca perretulekut õnnestuski meil täita ammune soov ja kolida linnakorterist peaaegu-maamajja mõnusa aia ja selle omaetteoleku tundega, mis linnas elades puudu jääb. Ja nõnda ongi Cescat mainides meie peres käibel muuhulgas ka hüüdnimi “miljonikoer”- “koer ise ei maksnud pooltki nii palju, aga kuut, no vat see oli alles kallis”. Cesca oli ka esimene meie koertest, kes ehitusel ära käis ja teda on fotografeeritud spordikotis ehitusplokkide virna kõrval- foto kannab albumis pealkirja “Emme, kas te ostate mulle selle kuudi?”.
Väikeperenaine
Kutsikapõlves oli Cesca võrdlemisi viks ja viisakas tütarlaps, ent see, et tegemist on neiuga, kellel igas asjas on oma sõna sekka öelda, sai küll varsti peale majjakolimist väga selgeks. Tihtipeale haugub ta meie meelest lihtsalt selleks, et oma ilusat heledat häält kuulata. Lisaks on ta väga uudishimulik- iga krõpsu kuuldes on vaja joosta ukse juurde, akna juurde, terrassile, maja ette, maja taha… Lühidalt: tundub, et terve maja on korraga Cescat täis. Sealsamas on ta ka väga õrn ja leebe- ta võib tundide kaupa sul süles lebada ja lihtsalt sulle otsa vaadata, nautides pilgukontakti, kuulates su häält, su südamelööke. Temas on ühendatud naiselik helluse- ja armastusevajadus tõelise deemonliku energiaga- ses osas väärib ta tõesti nime “mustlaskuninganna”.

Lisaks kõhtu täitvatele tegevustele on Cescal ka muid vahvaid hobisid. Näiteks televiisori vaatamine- ja see on meie peres adrenaliiniküllane tegevus. Iial ei tea mõnd põnevat saadet jälgides, millisel hetkel väike must nool sööstab teleri juurde, paneb käpad telerilauale ja hakkab raevukalt klähvima. Nojah, selle, et saateid, kus näidatakse hobuseid või teisi koeri, Cescale näidata ei maksa, oleme ajapikku selgeks saanud… Lisaks meeldib Cescale terrassil päikeselaigus külitada, pere suuremate koertega võidu ringi traavida, ja aegajalt tuleb keset seda kõike nii hirmus kallistamise tuju, et ta lihtsalt tuleb ronib sulle sülle, liibudes kogu ülakehaga su näo vastu, kuni sa oled valiku ees: kas lämbuda või siiski koerakest veidi nihutada, sest tema võiks niisuguses tardumuses veeta terve tunni. See Cesca kallistamine on täiesti temale ainuomane ja tõeliselt liigutav harjumus, mis on teda saatnud kutsikapõlvest peale ja mida me
oleme uhkusega jäädvustanud ka fotodele.
DSCF0031c
Teine Cescat väga iseloomustav asjaolu on see, et ta magab peas. Sõna otseses mõttes ronib ta öö saabudes perenaise padjale ja seab ennast nagu väike mütsike sisse. Kui aga keegi peres on haige, siis tuleb ta ja heidab põdeja kõrvale voodisse ja lamab seal väga vagusi ja püüab kogu oma olemusega teda lohutada. Ses mõttes sobiks ta lausa ideaalselt ka teraapiakoeraks.

Ära tuleks märkida ka Cesca suhe teiste koertega. Oma pere kutsid on muidugi sõbrad ja seltsimehed. Ent võõraste suurte koertega käitub Cesca… noh, nagu Napoleon. Ta tahaks neile hirmsasti tõestada, et ehkki väikeses kehas, on tema vaimult neist kohe palju suurem ja kõige parema meelega näitaks ta seda ka tegudega välja. See ei ole agressiivsus- iial ei tahaks ta neid koeri hammustada või nendega kakelda. Talle lihtsalt meeldib eputada ja enese tähtsusega hoobelda. Ilmselt sattus tema kehasse eksikombel väga suure koera hing!

Raske on öelda, mis Cescale ei meeldiks. Ta on selline leplik tegelane, kes küll vahel mossitab (eeskätt siis, kui teised saavad kuhugi kaasa ja tema mitte), aga sama kiirelt ka unustab. Pesemine küll ei kuulu tema meelistegevuste hulka ja sellele järgnev kammimine ja küünte lõikamine ka mitte.

Cesca on kutsikaeast peale keerelnud näitusekarussellil. Suuri võite tulnud ei ole, kuid saadud on mitmeid suurepäraseid hindeid. Tagantjärele tarkusena alustasime näitustel käimisega ehk liiga vara- oleks tulnud lasta koeral kasvada, küpsemaks muutuda. Väljavõte Cesca näitusekirjeldustest on esitatud allpool.

Cesca tuli meie perre rendikoerana. Praeguseks on lepingutingimused täidetud ja Cesca aretusõigus kuulub meie kennelile, seda siis 2011. kevadel kennelis Galderden saadud pesakonna järel.

Cesca on kahe pesakonna uhke ema. Neist esimene sündis meie kennelis veel Eestis elades, teine aga Eestis kennelis Galderden. Ka Cesca tütar Ice And Fire Hopewell “Hopi” on kennelite Rivedette ja Galderden koostöös saanud emarõõme maitsta.

Cesca sugupuu

Cesca terviseuuringud ja saavutused

Cesca Uniteddogs lehel

Comments are closed.